Aastad on möödunud, blogi on olnud varjusurmas. Kuna olen antivaxer, ei pääse mitu kuud kasinni, kõrtsi ega muude meelelahutusasutusse, siis on tekkinud piisavalt vaba aega, mida tekkis mõte sekka ka blogi kirjutamisega sisustada. Edaspidi ei plaani ma eriti kirjutada pokkerist, vaid eelkõige muudel, ühiskondlikel teemadel. Kui on põhjust, mainin sekka ka muidugi pokkerit ning omi mõtteid sellest. Lihtsalt ei viitsi mingit uut blogi looma hakata kui see on olemas. Samuti ei kavatse ma väheamalt esialgu siia mingit reklaami ega pr-i teha, et rohkem lugejaid saada-ausalt öeldes, mul suva, palju neid on ning ehk parem kui esimesed nädalad poleks ühtegi, kuni oma mõtted laiemalt kirja saan. Ei maini esialgu isegi lähematele sõpradele, et taas kirjutan. Kirjutangi rohkem enda jaoks, et omi mõtteid ja seisukohti analüüsida, samas ei näe ka üldplaanis midagi häbeneda, et vaid "sahtlisse" kirjutada.
Mure on laiemalt ühiskonna ning seal toimuva pärast, seoses rulluva covid-kriisiga. Nagu maestro Tõnis Mägil ning paljudel teistel. Seda ühiskonna lõhestamist on valus kõrvalt vaadata ning just selline omaette nokitseja ning rohkem vaatleja tüüp olen olnud lapsepõlvest peale. Eelistan kirjutada siia, mitte sotsiaalmeediasse, kuna ei soovi olla mingi tähelepanu- ega vaidluste-sopaloopimiste keskpunktis pidevalt. Enne kui hakkan avaldama oma mõtteid päevapoliitilistel teemadel, plaanisin kirjutada pikemalt enda elust ja kogemustest, ehk siis jõuda ühtlasi juurpõhjuste ning teguriteni, miks Naxerist sai antivaxer.
Katsun olla oma jutus mitte-sildistav ega otseselt solvav, kellegi suhtes. Mis ei tähenda kriitika puudumist, loodetavasti esineb ka paras annus enesekriitikat samuti. Püüan mõista ise ning kirjutatu läbi anda aimu ka teistele, miks olen selline nagu olen ning oman praegust antivaxeri maailmavaadet. Samuti üritan mõista neid, kes arvavad asjadest kardinaalselt teisiti. See ei tähenda kindlasti, et nad oleks seepärast kuidagi halvad inimesed. Võib-olla tõesti olen ma ise hoopis täiesti eksiteel, ka seda ei tahaks täielikult välistada. Ok, aitab sissejuhatusest ning hetkel ei viitsigi midagi pikemalt jahuda, edasi kui jälle tuju kirjutada on, alustan lugude seeriaga oma minevikust, alates lapsepõlvest, mis peaks heitma pilku, miks ja kuidas olen praeguseks siia punkti jõudnud.
No comments:
Post a Comment