Avastasin, et mulle ei meeldi enam pokkerit mängida.

Veidi jahmatamapanev, kuid just seda ma avastasin. Eriti tekitavad vastikust turniirid, mis varem olid pigem lemmikud. Mulle on viimasel ajal üha rohkem kohale jõudnud, et pokker on vaid mäng raha pärast. Kui tahta mängida midagi niisama hea mängu pärast, siis võiks eelistada malet, mis mulle kunagi väga meeldis või bridži, kuigi neist olen nüüdseks samuti juba üsna võõrdunud. Samas mulle ei meeldi väga kaotada ja sel põhjusel ei mänginud ka malet enam väga, kuna hulgaliselt nooremaid, keda varem olin harjunud võitma minust kõvemaks said järsku. Aga jah, pokkeriturniiridele netis eelistan viimasel ajal mõne tobeda arvutimängu mängimist, ajaviitekirjanduse lugemist või sõpradega kinoskäiku suht iga kell. Asi ei ole isegi vaid rahas või selles, et mul üsna kehvasti läinud viimasel ajal. Isegi steike enam ei taha ja vbl lükkaksin nood isegi lausa tagasi kui pakutaks online turniiridele. Olgu või WCOOP-ile. Seal muidu mängin neid 109$ turniire, kuna sain freerollilt ühe pileti ja müüsin 50% osalust, mis võimaldas ka teist mängida-nii jäi ära raske valik kummat mängida. 8 game oli pm turbo levelitega ja juba ikaldus mingis flipilaadeses situatsioonis lõpuks, täna õhtul siis NLHE turna.

Usun, et see turna võib jääda kergesti selle aasta viimaseks mul Starsis. Lihtsalt ei ole isu enam. Ei ole isu nühkida ja loota midagi hittida, olles pidevalt hädas bk ja variatsiooniga. Usun, et pokkerist ma loobuda väga ei saa ega suuda siiski. Aga peamiselt seepärast, et muud oskan ma veel vähem ja raha on siiski tarvis teenida. Püüan siis arendada end ilmselt eelkõige rahamängu valdkonnas, peamiselt 6max limitis. Lugeda, teha mängu analüüsi, konsulteerida sõprade ja teiste mängijatega, kes sellega tegelevad ja seeläbi areneda ja ka praktikas edukamaks saada. Samas endale tunnistades, et see on selleks, et raha teenida eelkõige. Eks loomulikult jääb ka mingi sportlik huvi vastaseid biitida, levelitel üles liikuda jms.

Aga igatahes mulle ei meeldi kaotada ning seepärast ei meeldi mulle enam ka turniire mängida. Võib-olla olen ise neid halvasti mänginud, pigem siiski on tegu downswingiga, kuna väga palju pole neid viimasel ajal enam nagunii mänginud. Samas annan omale aru, et mul nende jaoks bk-i pole ning kellegi najal liugu lasta, et steike, võlgu või muid almusi saada ei kavatse. Kui olen võitev mängija vean end välja ise ja kui pole siis tuleb selleks saada ja suuta end mängust ära elatada. Mul on õnneks võtta üks mõneti neg eeskuju, kes väidab, et pokker pole raha pärast vaid seepärast, et talle meeldib...ja tambib seda päevad läbi, arvestatavalt võitmata ning sõltudes koguaeg steikidest, et üldse mängida saaks. Suht hale seda vaadata ja see ilmselt kiirendas ja hõlbustas mu otsust sihuke pull ära lõpetada.

Tervis on ka juba pisut parem, käsi juba liigub veidi paremini. Hoopis teise tähenduse on minu jaoks hetkel omandanud tervituslause...Hei, kuidas käsi käib. Ja veidi huvitab mind ennast ka, mis mu järgmine blogipost võiks sisaldada või millal see tulla võiks. Elame, näeme, praegu igatahes on selline seis ja mõtted!